Täna jõustuvad ELi süsinikutariifid ja fotogalvaanikatööstus avab „rohelisi võimalusi”

Eile teatas Euroopa Liit, et süsiniku piirimaksude korrigeerimise mehhanismi (CBAM, süsinikutariif) seaduseelnõu tekst avaldatakse ametlikult Euroopa Liidu Teatajas. CBAM jõustub päev pärast Euroopa Liidu Teataja avaldamist, see tähendab 17. mail! See tähendab, et just täna läbis EL-i süsinikutariif kõik protseduurid ja jõustus ametlikult!

Mis on süsinikumaks? Lubage mul teile lühike sissejuhatus anda!

CBAM on üks ELi heitkoguste vähendamise kava „Fit for 55“ põhiosa. Kava eesmärk on vähendada ELi liikmesriikide süsinikdioksiidi heitkoguseid 2030. aastaks 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle eesmärgi saavutamiseks on EL võtnud vastu rea meetmeid, sealhulgas taastuvenergia osakaalu suurendamine, ELi süsinikuturu laiendamine, kütuseautode müügi peatamine ja süsiniku piirile vahendamise mehhanismi loomine, kokku 12 uut seaduseelnõu.

Lihtsamalt öeldes tähendab see rahvakeeles seda, et EL kehtestab kolmandatest riikidest imporditud kõrge süsinikuheitega toodetele maksu vastavalt imporditud toodete süsinikuheitele.

ELi kõige otsesem eesmärk süsinikutariifide kehtestamisel on lahendada „süsinikdioksiidi lekke“ probleem. See on probleem, millega seisavad silmitsi ELi kliimapoliitika jõupingutused. See tähendab, et rangemate keskkonnaalaste regulatsioonide tõttu on ELi ettevõtted kolinud madalamate tootmiskuludega piirkondadesse, mille tulemusel ei ole süsinikdioksiidi heitkogused globaalsel tasandil vähenenud. ELi süsinikupiirimaksu eesmärk on kaitsta ELi tootjaid, kelle suhtes kohaldatakse ranget süsinikdioksiidi heitkoguste kontrolli, suurendada suhteliselt nõrkade tootjate tariifikulusid, näiteks väliseid heitkoguste vähendamise eesmärke ja kontrollimeetmeid, ning takistada ELi ettevõtetel üle minna madalamate heitkoguste kuludega riikidesse, et vältida „süsinikdioksiidi leket“.

Samal ajal, CBAM-mehhanismiga koostöö tegemiseks, käivitatakse samaaegselt ka Euroopa Liidu süsinikukaubandussüsteemi (EU-ETS) reform. Reformikava eelnõu kohaselt tühistatakse ELi tasuta süsinikukvoodid täielikult 2032. aastal ning tasuta kvootide tühistamine suurendab veelgi tootjate heitkoguste kulusid.

Olemasoleva teabe kohaselt kohaldatakse CBAM-i esialgu tsemendi, terase, alumiiniumi, väetiste, elektri ja vesiniku suhtes. Nende toodete tootmisprotsess on süsinikumahukas ja süsinikdioksiidi lekke oht on suur ning hilisemas etapis laieneb see järk-järgult teistele tööstusharudele. CBAM alustab katsetegevust 1. oktoobril 2023, üleminekuperiood kestab 2025. aasta lõpuni. Maks käivitatakse ametlikult 1. jaanuaril 2026. Importijad peavad igal aastal deklareerima eelmisel aastal ELi imporditud kaupade arvu ja nende varjatud kasvuhoonegaaside heitkogused ning seejärel ostavad nad vastava arvu CBAM-sertifikaate. Sertifikaatide hind arvutatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi saastekvootide keskmise iganädalase oksjonihinna alusel, mis on väljendatud eurodes/t CO2 heitkoguseid. Aastatel 2026–2034 toimub ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tasuta kvootide järkjärguline kaotamine paralleelselt CBAM-iga.

Kokkuvõttes vähendavad süsinikutariifid oluliselt välismaiste eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet ja on uut tüüpi kaubandustõke, millel on minu riigile palju mõjusid.

Esiteks on minu riik ELi suurim kaubanduspartner ja suurim kaubaimpordi allikas, samuti suurim ELi impordist tuleneva süsinikdioksiidi heitkoguse allikas. 80% minu riigi ELi eksporditavate vahetoodete süsinikdioksiidi heitkogustest pärineb metallidest, kemikaalidest ja mittemetalsetest mineraalidest, mis kuuluvad ELi süsinikuturu kõrge lekkeriskiga sektoritesse. Kui see on lisatud süsinikupiiri määrusesse, on sellel ekspordile tohutu mõju; selle mõju kohta on tehtud palju uuringuid. Erinevate andmete ja eelduste (näiteks imporditud toodete heitkoguste ulatus, süsinikdioksiidi heitkoguste intensiivsus ja seotud toodete süsiniku hind) korral on järeldused üsna erinevad. Üldiselt arvatakse, et see mõjutab 5–7% Hiina koguekspordist Euroopasse ja CBAM-sektori eksport Euroopasse langeb 11–13%; ekspordi maksumus Euroopasse suureneb umbes 100–300 miljonit USA dollarit aastas, mis moodustab CBAM-iga hõlmatud toodete ekspordist Euroopasse 1,6–4,8%.

Samal ajal peame aga nägema ka ELi „süsinikutariifi“ poliitika positiivset mõju minu riigi eksporditööstusele ja süsinikuturu ülesehitamisele. Näiteks raua- ja terasetööstuse puhul on minu riigi ja ELi süsinikdioksiidi heitkoguste taseme vahel terasetonni kohta ühe tonni suurune vahe. Selle heitkoguste vahe kompenseerimiseks peavad minu riigi raua- ja teraseettevõtted ostma CBAM-sertifikaate. Hinnanguliselt mõjutab CBAM-mehhanism minu riigi terasekaubanduse mahtu umbes 16 miljardi jüaani võrra, suurendab tariife umbes 2,6 miljardi jüaani võrra, kulusid umbes 650 jüaani võrra terasetonni kohta ja maksukoormust umbes 11%. See suurendab kahtlemata ekspordisurvet minu riigi raua- ja teraseettevõtetele ning soodustab nende üleminekut vähese süsinikuheitega arengule.

Teisest küljest on minu riigi süsinikuturu ülesehitus alles lapsekingades ja me otsime endiselt võimalusi süsinikuheitmete maksumuse kajastamiseks süsinikuturu kaudu. Praegune süsiniku hinnatase ei saa täielikult kajastada kodumaiste ettevõtete hinnastamist ning on veel mõned mittehinnalised tegurid. Seetõttu peaks minu riik süsinikutariifi poliitika väljatöötamisel tugevdama suhtlust ELiga ja mõistlikult arvestama nende kulutegurite avaldumisega. See tagab, et minu riigi tööstusharud saavad paremini toime tulla "süsinikutariifide" ees seisvate väljakutsetega ning samal ajal edendab minu riigi süsinikuturu ülesehituse stabiilset arengut.

Seega on see meie riigi jaoks nii võimalus kui ka väljakutse. Kodumaised ettevõtted peavad riskidega silmitsi seisma ja traditsioonilised tööstusharud peaksid mõjude kõrvaldamiseks toetuma „kvaliteedi parandamisele ja süsinikdioksiidi heite vähendamisele“. Samal ajal võib minu riigi puhta tehnoloogia tööstus avada „rohelisi võimalusi“. Eeldatakse, et CBAM stimuleerib uute energiatööstuste, näiteks fotogalvaanika, eksporti Hiinas, võttes arvesse selliseid tegureid nagu Euroopa edendamine uute energiatööstuste kohalikul tasandil, mis võib suurendada nõudlust Hiina ettevõtete järele investeerida puhta energia tehnoloogiatesse Euroopas.

未标题-1


Postituse aeg: 19. mai 2023