Tuginedes ujuvelektrijaamade projektide mõõdukale edule järvede ja tammide ehitamisel üle maailma viimastel aastatel, on avamereprojektid arendajatele uueks võimaluseks, kui need asuvad koos tuuleparkidega.
George Heynes arutleb selle üle, kuidas tööstusharu liigub pilootprojektidest kaubanduslikult tasuvate suurprojektide poole, kirjeldades eesootavaid võimalusi ja väljakutseid. Päikeseenergia tööstus kogub ülemaailmselt jätkuvalt populaarsust kui varieeruv taastuvenergiaallikas, mida saab kasutusele võtta paljudes erinevates piirkondades.
Üks uusimaid ja võib-olla kõige olulisemaid viise päikeseenergia rakendamiseks on nüüd tööstuses esiplaanile tõusnud. Ujuvfotogalvaanika projektid avamerel ja kaldalähedastes vetes, tuntud ka kui ujuvfotogalvaanika, võivad saada revolutsiooniliseks tehnoloogiaks, mis suudab edukalt toota rohelist energiat kohapeal piirkondades, mida on praegu geograafiliste piirangute tõttu raske arendada.
Ujuvad fotogalvaanilised moodulid töötavad põhimõtteliselt samamoodi nagu maapealsed süsteemid. Inverter ja moodulite massiiv on kinnitatud ujuvplatvormile ning kombinaatorkast kogub pärast elektri genereerimist alalisvoolu, mille päikesepaneelide inverter seejärel vahelduvvooluks muundab.
Ujuvaid fotogalvaanilisi elemente saab kasutada ookeanides, järvedes ja jõgedes, kus elektrivõrgu ehitamine võib olla keeruline. Sellised piirkonnad nagu Kariibi mere piirkond, Indoneesia ja Maldiivid võiksid sellest tehnoloogiast suurt kasu saada. Pilootprojekte on käivitatud Euroopas, kus tehnoloogia kogub üha suuremat hoogu kui täiendav taastuvrelv dekarboniseerimise arsenalile.
Kuidas ujuvad fotogalvaanikad vallutavad maailma tormiliselt
Üks paljudest merel ujuvate fotogalvaaniliste elementide eelistest on see, et tehnoloogia saab eksisteerida koos olemasolevate tehnoloogiatega, et suurendada taastuvenergiajaamade energiatootmist.
Hüdroelektrijaamu saab projekti võimsuse suurendamiseks kombineerida avamere ujuvfotogalvaanikaga. Maailmapanga aruanne „Where the Sun Meets the Water: Floating Photovoltaic Market Report” väidab, et päikeseenergia võimsust saab kasutada projekti energiatootmise suurendamiseks ja see aitab hallata ka madalat energiatarbimist, võimaldades hüdroelektrijaamadel töötada pigem „tippkoormuse” režiimis kui „baaskoormuse” režiimis.
Aruandes kirjeldatakse ka avamere ujuvfotogalvaanika kasutamise muid positiivseid mõjusid, sealhulgas veejahutuse potentsiaali energiatootmise suurendamiseks, moodulite ümbritseva keskkonna poolt varjutamise vähendamist või isegi kõrvaldamist, suurte kohtade ettevalmistamise vajaduse puudumist ning paigaldamise ja juurutamise lihtsust.
Hüdroenergia pole ainus olemasolev taastuvenergia tootmistehnoloogia, mida saaks toetada merre paigaldatavate ujuvfotogalvaaniliste elementide abil. Avamere tuuleenergiat saab kombineerida avamere ujuvfotogalvaaniliste elementide süsteemidega, et maksimeerida nende suurte konstruktsioonide eeliseid.
See potentsiaal on tekitanud suurt huvi Põhjamere paljude tuuleparkide vastu, mis pakuvad ideaalseid eeldusi ujuvate fotogalvaaniliste elektrijaamade arendamiseks merel.
Oceans of Energy tegevjuht ja asutaja Allard van Hoeken ütles: „Usume, et kui ühendada avamerel ujuvfotogalvaanika avamere tuuleenergiaga, saab projekte palju kiiremini arendada, kuna infrastruktuur on juba olemas. See aitab kaasa tehnoloogia arengule.“
Hoeken mainis ka, et kui päikeseenergia kombineerida olemasolevate avamere tuuleparkidega, saaks ainuüksi Põhjameres toota suures koguses energiat.
„Kui ühendada avamere päikesepaneelid ja avamere tuuleenergia, siis vaid 5 protsenti Põhjamerest suudab kergesti anda 50 protsenti Hollandi aastasest energiavajadusest.“
See potentsiaal näitab selle tehnoloogia olulisust päikeseenergiatööstusele tervikuna ja riikidele, mis lähevad üle vähese süsinikuheitega energiasüsteemidele.
Üks suurimaid eeliseid ujuvfotogalvaanika kasutamisel merel on saadaolev ruum. Ookeanid pakuvad tohutut ala, kus seda tehnoloogiat saab kasutada, samas kui maismaal on palju rakendusi, mis konkureerivad ruumi pärast. Ujuvfotogalvaanika võiks leevendada ka muret päikeseparkide ehitamise pärast põllumajandusmaale. Ühendkuningriigis on selles valdkonnas mured kasvamas.
Chris Willow, RWE Offshore Windi ujuvtuuleparkide arendusjuht, nõustub, öeldes, et tehnoloogial on tohutu potentsiaal.
„Avamere fotogalvaanikal on potentsiaal olla põnevaks arenguks maismaa- ja järveäärsete tehnoloogiate jaoks ning avada uusi uksi GW-tasemel päikeseenergia tootmiseks. Maa nappuse vältimisega avab see tehnoloogia uusi turge.“
Nagu Willock ütles, pakub avamere päikesepaneelide süsteem võimalust toota energiat avamerel, kõrvaldades maa nappusega seotud probleemid. Nagu mainis Ingrid Lome, Norra inseneribüroo Moss Maritime vanemlaevaarhitekt, mis tegeleb avamere arendustega, saaks seda tehnoloogiat rakendada väikestes linnriikides nagu Singapur.
„Iga riigi jaoks, kus maapealse energia tootmiseks on piiratud ruum, on merel hõljuvate fotogalvaaniliste elementide potentsiaal tohutu. Singapur on suurepärane näide. Oluline eelis on võimalus toota elektrit vesiviljeluse, nafta- ja gaasitootmiskohtade või muude energiat vajavate rajatiste kõrval.“
See on ülioluline. See tehnoloogia võiks luua mikrovõrke piirkondadele või rajatistele, mis ei ole laiemasse võrku integreeritud, rõhutades tehnoloogia potentsiaali suurte saartega riikides, kus oleks raskusi riikliku võrgu ehitamisega.
Eelkõige võiks sellest tehnoloogiast tohutu tõuke saada Kagu-Aasia, eriti Indoneesia. Kagu-Aasias on palju saari ja maad, mis ei sobi päikeseenergia arendamiseks eriti hästi. Sellel piirkonnal on aga tohutu veekogude ja ookeanide võrgustik.
See tehnoloogia võib mõjutada dekarboniseerimist ka väljaspool riiklikku elektrivõrku. Francisco Vozza, ujuvelektrijaamade arendaja Solar-Ducki ärijuht, tõi selle turuvõimaluse esile.
„Oleme hakanud nägema kommerts- ja kommertskasutusele eelnevaid projekte Euroopas sellistes kohtades nagu Kreeka, Itaalia ja Holland. Kuid võimalusi on ka mujal, näiteks Jaapanis, Bermudal, Lõuna-Koreas ja kogu Kagu-Aasias. Seal on palju turge ja näeme, et praegused rakendused on seal juba kommertsialiseeritud.“
Seda tehnoloogiat saaks kasutada taastuvenergia tootmisvõimsuse radikaalseks suurendamiseks Põhjameres ja teistes ookeanides, kiirendades energiasiirdeid enneolematult. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb aga ületada mitmeid väljakutseid ja takistusi.
Postituse aeg: 03.05.2023