Kasvuhoone temperatuuri tõustes kiirgub pikalainelist kiirgust ning kasvuhoone klaas- või plastkile suudab tõhusalt blokeerida selle pikalainelise kiirguse hajumise välismaailma. Soojuskadu kasvuhoones toimub peamiselt konvektsiooni teel, näiteks õhuvoolu kaudu kasvuhoone sees ja väljas, sealhulgas uste ja akende vahedes oleva gaasi vedeliku ja soojusjuhtiva materjali kaudu. Inimesed saavad seda osa soojuskadu vältida või vähendada selliste meetmetega nagu tihendamine ja isolatsioon.
Päeval ületab kasvuhoonesse siseneva päikesekiirguse soojus sageli kasvuhoonest mitmel viisil välismaailma kaduvat soojust ning kasvuhoone sisetemperatuur on sel ajal tõusuteel. Mõnikord tuleb liiga kõrge temperatuuri tõttu osa soojusest spetsiaalselt taimede kasvu vajaduste rahuldamiseks vabastada. Kui kasvuhoonesse on paigaldatud soojussalvestusseade, saab seda liigset soojust salvestada.
Öösel, kui päikesekiirgust ei ole, kiirgab päikesekasvuhoone ikkagi välismaailmale soojust ja seejärel kasvuhoone jahtub. Soojuse hajumise vähendamiseks tuleks kasvuhoone ööseks katta isolatsioonikihiga, mis kataks kasvuhoone "tekiga".
Kuna päikeseenergial töötav kasvuhoone soojeneb kiiremini, kui on piisavalt päikesepaistet, vihmastel päevadel ja öösel, vajab see kasvuhoone kütmiseks abikütteallikat, tavaliselt kivisöe või gaasi põletamise teel jne.
Päikeseenergial töötavaid kasvuhooneid on palju, näiteks klaasist talveaiad ja lillemajad. Uute materjalide, näiteks läbipaistva plasti ja klaaskiu levikuga on kasvuhoonete ehitus muutunud üha mitmekesisemaks, isegi välitehaste arendamiseni välja.
Kodu- ja välismaal on lisaks suurele hulgale köögiviljakasvatuseks mõeldud plastkasvuhoonetele ka palju kaasaegseid istutus- ja aretustaimi ning neid uusi põllumajandusliku tootmise rajatisi ei saa lahutada päikeseenergia kasvuhooneefektist.
Postituse aeg: 14. okt 2022