On teada, et kroonilise elektripuuduse käes vaevlev Põhja-Korea on teinud ettepaneku investeerida päikeseelektrijaamade ehitusse tingimusena Läänemerel asuva farmi pikaajaliseks rentimiseks Hiinale. Kohalike allikate sõnul ei ole Hiina pool valmis vastama.
Reporter Son Hye-min annab reportaaži Põhja-Koreast.
Pyongyangi linna ametnik ütles Free Asia Broadcastingule 4. kuupäeval: „Selle kuu alguses tegime Hiinale ettepaneku investeerida päikeseelektrijaama ehitamisse, selle asemel et läänes farmi rentida.“
Allikas ütles: „Kui Hiina investor investeerib läänerannikul päikeseelektrijaama ehitamisse 2,5 miljardit dollarit, on tagasimaksemeetodiks läänemerel asuva farmi rentimine umbes kümneks aastaks ning täpsem tagasimakseviis arutatakse pärast kahepoolse tehingu sõlmimist,“ lisas ta.
Kui koroonaviiruse tõttu suletud piir avatakse ja Põhja-Korea ja Hiina vaheline kaubandus täielikult taastub, annab Põhja-Korea väidetavalt Hiinale üle Läänemeres asuva farmi, kus saab 10 aastat kasvatada koorikloomi ja kalu, näiteks rannakarpe ja angerjaid.
On teada, et Põhja-Korea teine majanduskomitee tegi Hiinale ettepaneku investeerida päikeseelektrijaamade ehitamisse. Investeerimisettepaneku dokumendid saadeti faksi teel Pyongyangist Hiina partnerile, kes oli seotud Hiina investoriga (eraisikuga).
Hiinale esitatud dokumentide kohaselt selgub, et kui Hiina investeerib Põhja-Korea läänerannikul 2,5 miljardit dollarit päikeseelektrijaama ehitamisse, mis on võimeline tootma 2,5 miljonit kilovatti elektrit päevas, rendib ta välja 5000 talu Põhja-Korea läänemeres.
Põhja-Koreas on 2. majanduskomitee organisatsioon, mis teostab järelevalvet laskemoona majanduse, sealhulgas laskemoona planeerimise ja tootmise üle, ning see muudeti 1993. aastal valitsuskabineti alla kuuluvaks riigikaitsekomisjoniks (praegu riigiasjade komisjon).
Allikas ütles: „Läänemere kalakasvandus, mida plaanitakse Hiinale rentida, on teada Seoncheon-gunist Põhja-Pyongani provintsis, Jeungsan-gunist Lõuna-Pyongani provintsis ning seejärel Gwaksanist ja Yeomju-gunist.“
Samal päeval ütles Põhja-Pyongani provintsi ametnik: „Tänapäeval teeb keskvalitsus kõvasti tööd välisinvesteeringute ligimeelitamiseks, olgu selleks siis raha või riis, et pakkuda välja erinevaid viise majandusraskuste ületamiseks.“
Seega edendab iga valitsuskabineti alluv kaubandusorganisatsioon salakaubavedu Venemaalt ja toiduainete importi Hiinast.
Allikas ütles: „Nende seas on suurim projekt Läänemere kalakasvanduse üleandmine Hiinale ja investeeringute ligimeelitamine päikeseelektrijaama ehitamiseks.“
Väidetavalt andsid Põhja-Korea võimud Läänemere kalakasvandused oma Hiina kolleegidele ja lubasid neil investeeringuid ligi meelitada, olgu selleks siis majanduskomitee või kabinetimajandus, mis on esimene institutsioon, mis meelitab ligi välisinvesteeringuid.
On teada, et Põhja-Korea plaani ehitada läänerannikule päikeseelektrijaam on arutatud juba enne koroonaviirust. Teisisõnu, ta tegi ettepaneku anda haruldaste muldmetallide kaevanduse arendusõigused Hiinale üle ja meelitada Hiina investeeringuid.
Sellega seoses teatas RFA Free Asia Broadcasting, et 2019. aasta oktoobris andis Pyongyangi kaubandusorganisatsioon Põhja-Pyongani provintsis Cheolsan-gunis haruldaste muldmetallide kaevandamise õigused Hiinale üle ja tegi Hiinale ettepaneku investeerida päikeseelektrijaamade ehitamisse lääneranniku sisemaal.
Isegi kui Hiina omandab Põhja-Korea õigused haruldaste muldmetallide arendamiseks ja kaevandamiseks vastutasuks Põhja-Korea päikeseelektrijaamade ehitusfondidesse tehtud investeeringute eest, on Põhja-Korea haruldaste muldmetallide Hiinasse toomine Põhja-Korea-vastaste sanktsioonide rikkumine. Seetõttu on teada, et Hiina investorid on mures Põhja-Korea haruldaste muldmetallide kaubandusse tehtavate investeeringute ebaõnnestumise pärast ning seega on teada, et Põhja-Korea ja Hiina vahelise haruldaste muldmetallide kaubanduse ümber pole investeeringuid veel loodud.
Allikas ütles: „Päikeseelektrijaamade ehitusinvesteeringute ligimeelitamine haruldaste muldmetallide kaubanduse kaudu ei õnnestunud Põhja-Korea sanktsioonide tõttu, seega püüame meelitada Hiina investeeringuid, andes Läänemere farmi, mis ei ole Põhja-Korea sanktsioonide all, Hiinale üle.“
Samal ajal oli Korea Vabariigi riikliku statistikaameti andmetel 2018. aastal Põhja-Korea elektritootmisvõimsus 24,9 miljardit kW, mis on vaid 230 Lõuna-Korea omast. Korea Energiauuringute Instituut avalikustas ka, et Põhja-Korea elektritootmine elaniku kohta oli 2019. aastal 940 kWh, mis on vaid 8,6% Lõuna-Korea omast ja 40,2% OECD-väliste riikide keskmisest, mis on väga halb näitaja. Probleemideks on hüdro- ja soojusenergia tootmisrajatiste, mis on energiaressursid, vananemine ning ebaefektiivsed ülekande- ja jaotussüsteemid.
Alternatiiviks on „loodusliku energia arendamine“. Põhja-Korea võttis 2013. aasta augustis vastu taastuvenergia seaduse, mis käsitleb taastuvenergia, näiteks päikeseenergia, tuuleenergia ja geotermilise energia arendamist ja kasutamist, öeldes, et „loodusliku energia arendamise projekt on ulatuslik projekt, mis nõuab raha, materjale, pingutusi ja aega“. 2018. aastal kuulutasime välja „loodusliku energia keskpika ja pikaajalise arengukava“.
Sellest ajast alates on Põhja-Korea jätkanud oluliste osade, näiteks päikesepatareide, importimist Hiinast ning paigaldanud päikeseenergiat ärihoonetesse, transpordivahenditesse ja institutsionaalsetesse ettevõtetesse, et ergutada oma elektritootmist. Allikate sõnul on koroonablokaad ja Põhja-Korea vastased sanktsioonid aga takistanud päikeseelektrijaamade laiendamiseks vajalike osade importi ning ka päikeseelektrijaamade tehnoloogia arendamine on raskustes.
Postituse aeg: 09.09.2022