14. septembril võttis Euroopa Parlament 418 poolt- ja 109 vastuhäälega ning 111 erapooletuks jäänud häälega vastu taastuvenergia arendamise seaduse. Seaduseelnõu tõstab 2030. aasta taastuvenergia arendamise eesmärgi 45%-ni lõppenergiast.
Juba 2018. aastal seadis Euroopa Parlament 2030. aasta taastuvenergia eesmärgiks 32%. Selle aasta juuni lõpus leppisid ELi riikide energeetikaministrid kokku suurendada taastuvenergia eesmärkide osakaalu 2030. aastal 40%-ni. Enne seda kohtumist oli uus taastuvenergia arendamise eesmärk peamiselt mäng 40% ja 45% vahel. Eesmärk on seatud 45%-le.
Varem avaldatud tulemuste kohaselt peab EL selle eesmärgi saavutamiseks praegusest kuni 2027. aastani ehk viie aasta jooksul investeerima täiendavalt 210 miljardit eurot päikeseenergia, vesinikuenergia, biomassienergia, tuuleenergia ja tuumaenergia arendamisse. Oodake. Pole kahtlustki, et päikeseenergia on selle keskmes ja minu riigist kui maailma suurimast fotogalvaaniliste toodete tootjast saab ka Euroopa riikide esimene valik päikeseenergia arendamiseks.
Statistika näitab, et 2021. aasta lõpuks on fotogalvaanika kumulatiivne paigaldatud võimsus ELis 167 GW. Taastuvenergia seaduse uue eesmärgi kohaselt ulatub fotogalvaanika kumulatiivne paigaldatud võimsus ELis 2025. aastal 320 GW-ni, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui 2021. aasta lõpus, ning 2030. aastaks suureneb fotogalvaanika kumulatiivne paigaldatud võimsus veelgi 600 GW-ni, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui „väikesed eesmärgid“.
Postituse aeg: 22. september 2022